Mis see on?

See ei ole kõigest valik,
see pole ainult otsus.
Ei ütle lihtsalt: "vaiki!",
kui käsud on otsas.

Hing sulab eksistentsi loomesse,
vaim poeb alguse ja lõpu vahele,
süda küsib luba astuda Sinusse
ja füüsis ei allu mõistuse tahtele.

See ei ole ainult valik,
see pole lihtsalt otsus.
On kõigest vabadusevabrik,
kus seadused on kortsus.

Selle kogemine on üksnes seina taga,
mida varjab hologramm tegevusetusest,
et ülearune mõistmatus pesta maha
ning vaadelda horisonti silmsidest.

See ei ole lihtsalt valik,
see pole kõigest otsus,
on ainult jumalik
soovidele järgnemise oskus.

Imeline vorm

Olen seest tühjaks kõdunenud,
kest kui roostetand metall.
Kogu olemus paljastunud,
vajunud samblasse metsa all.

Hinge nii palju kordi taotud,
et füüsiliselt põlvili löödud.
Ehitatud maailm laostunud,
ka elujõud ära söödud.

See kaos on minu sõdalane,
just täpselt nii kaugele tulnd,
Et kostuks elu esimene
päris hingetõmbe tulv.

Mis vajab mult alatist tõde,
ausat hinge avatust,
millest kordki tuleks üte:
tahan siirast armastust!

Südamesoov

Mõtted, minge eest,
ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.

Saavad mõtted segada,
kui peaksid olema loojad?
Jätavad soovid lebama,
selle asemel, et midagi luua.

Soovi võlu on piiritu,
nii nagu mõtete mängud.
Õnnestumiste rada ikka rivitu,
mille vahel kahtluste võrgud.

Mõtted, minge eest,
ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.

See soov on lõpmatu,
ääretu ja energiat täis.
Mis teeb minust kartmatu,
võitmatu, just kui näib.

Petetud

Sa petsid mind, mind ja igaüht – oled terve aeg vassinud,

Oled varjanud oma palet, uskuma pannud uskumatut

Oleme kõik, alistudes, lootuse oma hinge pressinud,

Ise sellesse kõige vähem uskudes,  nähes seda kui sobimatut.

Aga su valed tulid välja, jah, kõik tuli ilmsiks... valelik Maailm!