Mis see on?

See ei ole kõigest valik,
see pole ainult otsus.
Ei ütle lihtsalt: "vaiki!",
kui käsud on otsas.

Hing sulab eksistentsi loomesse,
vaim poeb alguse ja lõpu vahele,
süda küsib luba astuda Sinusse
ja füüsis ei allu mõistuse tahtele.

See ei ole ainult valik,
see pole lihtsalt otsus.
On kõigest vabadusevabrik,
kus seadused on kortsus.

Selle kogemine on üksnes seina taga,
mida varjab hologramm tegevusetusest,
et ülearune mõistmatus pesta maha
ning vaadelda horisonti silmsidest.

See ei ole lihtsalt valik,
see pole kõigest otsus,
on ainult jumalik
soovidele järgnemise oskus.

Imeline vorm

Olen seest tühjaks kõdunenud,
kest kui roostetand metall.
Kogu olemus paljastunud,
vajunud samblasse metsa all.

Hinge nii palju kordi taotud,
et füüsiliselt põlvili löödud.
Ehitatud maailm laostunud,
ka elujõud ära söödud.

See kaos on minu sõdalane,
just täpselt nii kaugele tulnd,
Et kostuks elu esimene
päris hingetõmbe tulv.

Mis vajab mult alatist tõde,
ausat hinge avatust,
millest kordki tuleks üte:
tahan siirast armastust!

Südamesoov

Mõtted, minge eest,
ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.

Saavad mõtted segada,
kui peaksid olema loojad?
Jätavad soovid lebama,
selle asemel, et midagi luua.

Soovi võlu on piiritu,
nii nagu mõtete mängud.
Õnnestumiste rada ikka rivitu,
mille vahel kahtluste võrgud.

Mõtted, minge eest,
ma proovin soovi soovida,
mis tuleb minu seest
ja palub end proovida.

See soov on lõpmatu,
ääretu ja energiat täis.
Mis teeb minust kartmatu,
võitmatu, just kui näib.

Petetud

Sa petsid mind, mind ja igaüht – oled terve aeg vassinud,

Oled varjanud oma palet, uskuma pannud uskumatut

Oleme kõik, alistudes, lootuse oma hinge pressinud,

Ise sellesse kõige vähem uskudes,  nähes seda kui sobimatut.

Aga su valed tulid välja, jah, kõik tuli ilmsiks... valelik Maailm!

Elutunne

Mulle meeldib elada ja tunda,

nautida mahaheidetud kulda,

kasutada võimaluste mitut suunda

ja raputada maha olmemulda..

Sundseis

Kõht täis valust,
võetud liikumine,
vaigistatud hingest,
piin on hingamine.

Pole luba jätkata,
see hetk on paus,
julm käsk seisata,
elu on teise peos.

Sund otsa vaadata
enese karjetega.
Tal aega oodata,
mil hirmutada painetega.

Pilk too valu näitaja,
rohuselt uimane
kuniks pole hinge täitjat-
see valu pole viimane...

Elufilter

 Valgusfilter on võimeline muutma ilusa inetuks ja kurva rõõmsaks- läbi selle näeme elu valitud valguses. Ka elus valime valgusfiltri, mille läbi oma elu vaatama hakkame. Nii nagu asjatundmatud ostavad oma kaamerale ebasobiliku varustuse, nii on meil ka elufiltritega- me võtame tihti vale varustuse. Kõige tumedam ja kontrastsem!
 Emotsioonid ühilduvad aja möödudes valitud värviga. Teeme kõige mustemaid tegusid, usume kõige kontrastsemaid sõnumeid, vaatame kõige pimedamatesse kohtadesse ja hädaldame kõige hallikama hingeõhuga.
 Vaadates kurnatud hetkedel silme ette sobitatud tooniga maapinnale, tunneb selle ära pinnaalune elu, võttes seda kui abipalvega koputust oma uksele. Nii hakkabki ta, meile teadvustamata, palvet täitma. Igakord kui tuhm filter samme lähemale maa tuumale eksitab, sirutab elutu kogu oma juured me jalge ette, oodates komistust, mis lööks lahti ukse, kuhu eneseteadmata minna olime soovinud...