Tuesday, October 19, 2010

Liblika ilu

Taevas pilved liblika rahulikest kehajoontest,
silmad valusad päikse kiire nooltest.
Otsin kujundeid, lootes, et sest taevast
äkki leian veel midagi ilusamat, kuid vaevalt.

Kui liblikas, kelle kujutlevat ilu ma näen,
puhkaks kas või korra oma tiibu siin mäel,
siis kogu maailma suur kadeduse mõõk
ta hetkega seal samas tiivutuks lööks.

Selge selgitus

Kõik, mis siia kirja saab, on vaid üks viis teha nähtavaks nähtamatu- kõik see, mis toimub eneses ja mingil hetkel kuju võtta soovib. Peegeldus iseenda mõtetest ja tunnetest ilma tagamõteteta.